|
Kunda linna aukodaniku statuudi kinnitas Kunda linnavolikogu 1. veebruaril 2002. a.
23. veebruaril 2002. aastal anti Kunda linna aukodaniku tiitel taanlasele Peer Tfelt-Hansenile. Tsemenditehase peadirektori (aastatel 1920-1940) Theodor Hanseni pojapoeg Peer Tfelt-Hansen oli esimene, kes peale Eesti taasiseseisvumist Kunda linna käekäigu vastu huvi tundis. Ta aitas linna haiglat ravimite, aparatuuri ja mööbli muretsemisel ning kinkis koolile õppevahendeid ja -kirjandust. 2001. aastal annetas Tfelt-Hansen 400 000 krooni linnavalitsuse eriarvele kooli väliskontaktide arendamiseks. Hanseni fondist toetatakse nüüd Kunda ühisgümnaasiumi õpilaste õppereise, õpilasvahetust jms tegevust. Peale selle on Tfelt-Hansen kinkinud koolile jõuludeks raha õppevahendite muretsemiseks ka järgnevatel aastatel. Õppevahendite muretsemiseks saadi toetust ligi 105 000 krooni 2003 ja 25 000 taani krooni 2004. aasta lõpus.
Linna 65. aastapäeval, 1. mail 2003 anti Kunda linna aukodaniku tiitlid kolmele linna heaks elutöö teinud inimesele: kauasele muusikaõpetajale, naiskoori Salme loojale ja dirigendile Mae Tammisele, kauasele teenekale emakeeleõpetajale Marge-Anne Vallastele ning kauasele linna kultuuriedendajale, klubijuhatajale ja eakate sõnakunstiringi Lobisejad loojale ning juhendajale Karin Metsale.
23. veebruaril 2004. aastal anti Kunda linna aukodaniku tiitel teenekale pedagoogile Milvi Täpile. Kehalise kasvatuse õpetaja Milvi Täpp on paljude isiklike sportlike saavutuste kõrval pannud linnas aluse võrkpallimängule, arendanud rahvasporti ja õpetanud järelkasvu. |
