|
Adam Oleariuse (1603–1671) gravüür Kunda mõisast 17. sajandil
Kunda mõis oli suurejoonelisemaid mõisaansambleid Eestis. Esmakordselt on mõisa mainitud 1443. aastal. Oleariuse gravüür kujutab 17. sajandile iseloomulikku puitehitistega ansamblit (kahekorruselist ärkliga mõisamaja koos aitade, talli ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga).
Esinduslik hilisbarokne mõisasüda ehitati 18. sajandi neljandal veerandil Schwengelmite ajal. 1840 asusid mõisa Girard de Soucantonid. Barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi kuuluv härrastemaja oli risaliidi ja eenduvate tiibade osas kahe-, muidu ühekorruseline ehitis. Peahoone ees oli ringteega piiratud muruväljak, kogu ansamblituumikut piiras umbes 2 m kõrgune, põhja pool eenduvate poolsammastega paekivimüür. Mõis on alates Teisest maailmasõjast varemeis.
Omaette ja väga maalilise kompleksi moodustavad klindirinnaku all jõe kaldal asuvad 1870.–80ndatel aastatel ehitatud võimsad, jõuliselt liigendatud paekivist seinte ja tuudordekooriga (järsult eenduvate karniiside, aknapealsete simsside jmt-ga) hooned: viinavabrik ja saeveski.
|
