Kunda rand

Kunda rand on tänapäeval hästi heakorrastatud, seal toimub Sõbralaat, peetakse mere- ja perepäevi, tähistatakse muinastulede ööd ning peetakse jaanipäeva. Seal on mõnus päikest võtta ja supelda, lastele on randa ehitatud mängumaa. Ametlik suplusperiood Kunda rannas on 1. juunist kuni 31.augustini. Kunda rand on registreeritud ametliku supluskohana. Supluskohale on Terviseameti poolt koostatud "Kunda ranna suplusvee profiil". Profiiliga saab tutvuda Terviseameti kodulehel aadressil: 

 
Supluskoht paikneb sadama vahetus läheduses Kunda jõe suudmealal piki liivarada. Supluskoha rannajoone pikkus ranna idapoolses osas on 467 m, lääneosa pikkuseks on 585 m. Vee maksimaalne sügavus 1.8m on ca 55 m kaugusel rannast, keskmine sügavus on 1m.
Ranna teest mere poole jõe ja sadama vahelisele alale on paigaldatud mänguvahendid lastele (ronimisredelid, võrk-püramiid, kiiged), samuti 2 neljaosalist riietuskabiini. Rajatud on lõkkeplats ja ehitatud külakiik.
Rannas on killustikkattega parkla, mis mahutab 30 kuni 40 sõiduautot.
Rannamajakesest parkla kõrval on suveperioodil võimalik osta kehakinnitust ning saab kasutada tualettruumi.  
28.juunist kuni 31.augustini väljub liinibuss nr 15 Rakvere-Kunda reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti Rakverest kell 10.00 ja 15.00 Kunda randa (Kunda Pargi peatusest vastavalt kell 10.40 ja 15.40). 
 
Ranna-ala kuulub Kunda Linnavalitsusele.  
Vastavalt Kunda linna avaliku korra eeskirjale on supelrannas keelatud:
- Ujuda ja supelda joobes olekus.
- Kaasa võtta ja ujutada loomi.
- Loopida maha või vette prahti jm risustavaid ning ohtlikke esemeid.
- Lõhkuda supelranda rajatud rannaehitisi, hooneid ja mänguvahendeid.
- Sõita auto ja mootorrattaga supelranna piirkonnas.
- Parkida autosid jm mootorsõidukeid selleks mitte ettenähtud kohtades (keelatud on sõiduautode parkimine Ranna tee ja mereranna vahelisel alal). 
- Minna merele veesõidukitega Kunda jõe suudmealalt.
 Lõkke tegemine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades.
 
Regulaarselt võetakse suplusvee proove - maist augustini kord kuus ja kontrollitakse vastavust tervisekaitsenõuetele.
Kunda supluskoha suplusvee kvaliteet vastab uuritud näitajate osas Vabariigi Valitsuse 03.aprilli 2008.a määruse nr 74  "Nõuded suplusveele ja supelrannale" nõuetele.   
Sinivetikate õitsenguid ei ole viimasel viiel aastal Kunda rannas täheldatud. 
 
 

Veeohutus suvel

Suvi on kõigi oma ahvatlustega Eestimaale jõudnud ning kuumad ilmad meelitavad inimesi aina rohkem veekogude äärde jahutust ja meelelahutust otsima. 
Päästeamet paneb inimestele südamele, et suverõõmude ja vabaduse nautimisega ei tohiks aga unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi - seda nii veekogu ääres ujudes, paadiga sõites või muul viisil meelt lahutades.
 
 
Ujumine
•             Kui jood, ära uju! Jälgi, et sinu purjus sõber ei läheks ujuma. Alkoholijoobes inimene on ebaadekvaatne maal, veel rohkem vees, kus 
              tagajärjed võivad olla väga kurvad. 
•             Ära hüppa vette tundmatus kohas!
•             Hinda oma ujumisoskust kriitiliselt ja ära uju kaldast liiga kaugele.
 
Väikesed lapsed ja veekogud
Kus on vesi, seal on ka lapsed - seega erilise hoolega tuleb silma peal hoida lastel. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapsevanemal. 
•             Ära jäta lapsi veekogu ääres hetkekski järelevalveta. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees!
•             Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja ootamatult õhust tühjaks 
              minna. Täispuhutavad ujumise abivahendid võivad vee peal petliku turvatunde tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu 
              jätta.
•             Vii oma laps ujumiskursustele või õpeta ise oma laps ujuma
 
Mida aga teha, kui õnnetus juhtunud?
Kui inimene on uppumas tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju reeglina appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ilma abivahendita ei maksa minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, helistades hädaabinumbril 112.